Lääs ei väsi mind imestamast, kuigi tegelikult ei ole siin üllatuda midagi. Venelased võivad loopida pomme, valada lõputult verd, blokeerida sadamaid, põletada külasid ja sülitada igal muul moel vaherahulepingule, ent eurooplased säilitavad rahu. Siis võtab mingi seltskond seltsimehi vastu mingi paberi ja keegi presidendiks nimetatav isik kirjutab sellele paberilipakale alla - ja järsku on Euroopa poliitikud ärevil, nagu vesinikupomm oleks plahvatanud. Mitte ainult venelasi ei tuleks irratsionaalsuses süüdistada.
[k]: wimberg leiutas nime chlärnet, loodetavasti siit ei saa keegi "head" mõtet. mingi chrislyn oli kuskil lehes ma mäletan. maris: absinthe võiks ta õde olla [k]: see on ilus nimi maris: on [k] says: geneetilise koodi kvaliteedikontrolliks on sellised nimed head maris: kohe näha, kas vanemad on idioodid [k]: Christlyn-Ghertrud-Theli on päriselt olemas, selgub ekspressi analüüsides. Süsanna Meribell Ireen. oi maivõi Barbi Chessica ja Säsiliy Sofi. Säsiliy. see vajas ikka mõtlemist maris: iy lõpp on päris huvitav... [k]: tegijamad jah panevad nii internatsionaalse kui maalähedase, et kui c ja y siis kindlasti ka ä või ö maris: ma tean! ma panen oma lapsele sellise nime, kus on ladina ja kirillitsa segamini. las nuputavad [k]: nii ei saa. aga saab teha nii, et kasutad tavalises nimes neid tähti mis kirillitsaga kattuvad. r-i asemele p jne. u asemele y maris: kaval... [k]: sina oleks siis mapic. stiilne maris: m-iga võib ka veel segadust tekitada.... [k]: see mõte ongi maris: khuul [k]: see ä-reegel peaks ikka ka jääma. mäpic siis. või täpic, kui soovid. aganamaigulisest vahurist saaks stiilne bäxyp
/edit: Ja oh, Madis oleks siis ju Mägic. Minge käbe nimesid vahetama.
Ma lubasin, et ei anna ühelegi avaldusele allkirja ega käi ühelgi meeleavaldusel, välja arvatud sõja vastu või demokraatia kaitseks. Niisiis, täna käisin demonstratsioonil (sotsid said mult hunniku punkte tagasi) ja siia kirjutasin alla (nigelalt neid allkirju, kütke). Mingit kasu kummastki tegevusest polnud, aga endal hakkab parem.
Isand süüdistab mind laimus ja valetamises ning kõrvaldab väidetava minupoolse laimu 20aastathiljem-blogist. Noh, mul on enivei rohkem lugejaid, et ma toon siis siin ära, milles asi. Ummelas kinnitas Aare Pilvele, et pole ilmaski Kulkalt raha taotlenud. See on vist isegi õige, aga ta jätab täpsustamata, et Kulkalt on ta raha saanud küll, nagu asutuse lehelt kerge vaevaga kontrollida saab. Kes ei viitsi trükkida, klikkigu siia. Pärast minupoolset mäluvärskendust tabas nimetatud isandat kõrgendatud erutusseisund ning blogi kommentaarid keerati n.-dat korda kinni. Kuna Ummelas mind alusetult valetajaks nimetab, võiks ta tegelikult kohtusse kaevata, aga tema senise käitumise põhjal võib karta, et mees ripub niigi palderjanipurgi küljes ja eakaid inimesi pole ilus liiga palju nöökida. Loo moraal Ummelase jaoks - kui sa oled nii udu, et ei oma oma sissetulekuallikatest täit ülevaadet, ei maksa nende osas absolutiseerivaid väiteid teha. Ja eriti totter on tõe päevavalgele tuleku korral peeglit valetamises süüdistama hakata.
P.S. Kuna kõnealused kommentaarid on nüüd kustutatud, saab Ummelas muidugi kinnitada, et ta pole midagi sellist iialgi väitnud. Ootan huviga, kas ta teeb seda. Vähemalt vääriks valgustamist asjaolu, kuidas reageeris tema külluslikult honoreeritud ettekandele - KAKS TONNI mingi kõne eest, samas kui Loomingu arvustuse eest makstakse mõnisada krooni! - maksumaksjate enamus ning kuidas see arendas Eesti rahvuskultuuri laiemas mõttes. Autor ise tunnistas kommides igatahes, et publik oli ta välja naernud. Miskipärast ma väga ei imesta, endalgi on praegu päris humoorikas tunne.
Maidea miks, aga kange isu Gruusia veini järele tekkis. Magusad asjad mulle ei maitse, aga Tamada Saperavi on poolkuiv ja ilgelt hea, Selveris müüakse kindlalt. Ega ma ei teagi, mis tooteid meilt peale veini veel osta saab, boržomm vist keelati ära. Aga häid söögikohti on meil hunnikus. Ise olen käinud Tartu Gruusia Saatkonnas, Vanas Tbilisis ja peaks vist kodulähedase Pirosmani ka kohe ära tšekkima. Ei oska öelda, milline parem on, kõik on jube head ja mitte üldse väga kallid kohad. Oleks ju armas, kui need järsku murdu täituma hakkaksid. Eriti Vana Tbilisi, mis asub veidi kõrvalises kohas, aga on tõesti väga tore, ee, koht.
Mart Ummelas on kahtlemata väga võimekas kirjutaja. Ühes ja samas artiklis nimetab ta kaitseministrit rahvahulgaks, küsib, miks kultuurkapital ei toeta vabadussamba püstitamist, nendib, et kultuuriinimesed distantseerivad ennast joodikutest ja "on kaugenenud maksumaksjate enamikust", leides viimaks, et kultuuriraha tuleks anda tarkade poliitikute ja ametnike kätte, kuna, lõppkokkuvõttes: "Arutlema peaks pigem selle üle, kuhu eesti rahvuskultuur üldisemalt läheb ning kuivõrd suudab see liita rahva enamikku". Vau. Link ka siis, ülevõlli kräppi on juba väga hea lugeda, nagu ka Jürgen Ligi artikleid. Kreitzbergi juttu kuulates hakkab valus ja piinlik, ei tahaks mõelda, et ma teda poliitikuna kunagi heas valguses nägin (no se heroiline Savikast lahkulöömise saaga jne mõjutas vist). Üks kord varem on ka ta juttu kuulates pea valutama hakanud, see oli, kui ta mingis raadiosaates väitles koolivormi teemadel ühe (vist) kooliõpilasega, kes rääkis arukat juttu, et no las kooliõpilased ise otsustavad, kuidas käia ja pealegi väike isikupära võiks ju olla, no et mõni on vbl emo ja mõni olgu siis kasvõi rullnokk... Ja Kreitzberg läks täiega põlema, et "EI, mingeid rullnokki ei taha koolis näha aaaaaaa". Creepy. Seda venda ma küll üheski valitsuses ei taha näha, mul on tunne, et SDE vist jääb mu häälest edaspidi ilma. Ligi ja Ummelasega seda hirmu enam õnneks enivei ei ole ja seetõttu on nende räuskamist muhe kuulata.
Baari Pyramida koduleht. See on vaid minu arvamus, ent tundub, et pärast lauset "Sünnipäevad muudki laste sündmust täpne meil teen nende unustamatu" võivad Tartu semiootikkirjanikud pillid kotti panna. Peale vaadates selge, et elu on ikka kõvem kui mingi väljahigistatud konstruktsioon. Sellepärast ongi Arnold Oksmaa parem kirjanik kui Erkki Luuk või see keerulise nimega noor kutt.
Andres Herkel: "Kultuurkapitali põhimõte on ju hea ja vajalik." Pange tähele, mees kirjutab veel, et kuidas "me" ehk poliitikud on igast sigadusi teinud (st loeb ennast kui parlamendiliiget KOGU parlamendi tegevuse eest mitte kaudselt, vaid otseselt vastutavaks): "...kuidas me oleme libastumisi politiseerinud maa- ja linnaosavanemad, kuidas välditakse kontrolli erakondade rahastamise üle ja kuidas mõne aja eest katsetati ringhäälingu politiseerimist..." Jah, mulle meeldib lisaks sellele, mida Herkel kirjutab, ka see, KUIDAS ta seda teeb. Oleks rohkem selliseid parlamendisaadikuid. Ma võin muidugi eksida, aga see vend jätab nii aruka kui ausa mulje.
