Pealinn õhtust hommikuni

Rahvaleht, 17. september 1929


Politsei arestimaja on Tallinna tänavaelu baromeeter: kui arestimaja kongid täituvad, siis on see kindlaks tunnusmärgiks, et tänavatel ja kõrtsides tormitseb elu, kutsudes hoogsamalt kui harilikult.

Rekordite rekord soolaputkas
löödi ööl vastu pühapäeva, "kallil laupäeva õhtul", nagu öeldakse. Politsei oli seekord eriti terane tähele panema ja teenistusvalmis end pakkudes viinast väsinule saatjaks arestimajja.
39 joodikut arestimajas,
nendest 27 inimest kesklinnast, peaasjalikult Viru tänavalt kinni püütud - see on enneolematu "saavutus".
Oli võimalus lähemalt pealt vaadata seda "draamat", mis laupäeva õhtul lahti rullus Viru ja teistel kesklinna tänavatel.
Kuidas Tallinn elab õhtust hommikuni,
sellest heal kodanikul, kes varakult heidab magama, pole aimugi. Nende "öörüütlite" seas, kes kaua pärast politseitundi otsivad ööhämaruses pealinna tänavail väljendamisvõimalusi oma kalduvustele, panigi politsei toime haarangu.
Kui kustuvad laternad...
... siis heidab Elu enesest katted. Siis näeme, m i s s u g u s e i d inimesi elab pealinnas. Kuskilt pimedalt tänavalt tuleb Virusse röövlinäoga mees, jalutades pealtnäha ükskõikselt edasi-tagasi avalikkude naiste ja joobnute hulgas. Vahetevahel ta jääb mõnda pimedasse kohta seisatama, vahetab mõne sõna, teeb mingisuguseid ärilisi tehinguid.
See on "valge surma" levitaja,
kokaiinimüüja. Kalli raha eest ta võib igale joobumust ja unustust otsijale anda mõne valge pulbrikese. Ja tema ohvrid? - Neid võib tunda nende klaasistunud silmadest, millest vahib välja kohutav kirg mürgise uimastusaine järele. Mõni korralik abielunaine, mõni riigiametnik, tuntud nimega näitleja, baaridaam ja muidugi suur osa avalikke naisi on tema kaubatarvitajad.

Ristilöödud armastus.
Väike armastusjumal kannatab. Armastus, mille eod ta istutanud igasse inimesse, ei ole äri jaoks. Armastus on eneseohverdamine, nõudmata, et midagi saaks vastu, et millegagi tasutaks.
Kuid kesklinna armastusebörsil
tingitakse raha pärast rohkem kui juudi äris kübarat ostes. Siin komistavad inimesed ka paragrahvide otsa. "Preili, kuhu te ruttate?" hakkab hilisele kojuruttajale daamile külge juhtumisteotsija öörüütel, võttes võõral daamil kinni käevarrest. Kuid äkki ilmub külgelööja kõrvale
politseinik ja ütleb: "Palun, tulge kaasa!"
Mitte kes teab kui käskivalt ja kurjalt, vaid päris väikse, kuid tungiva häälega. "Ega's ma midagi... mis te nüüd, ma niisama..." püüab end vabandada öörüütel, kes äkki on kaotanud oma bravuuri. Kuid politsei teistkordse nõudmise peale asub teele, arvates: "Küll jaoskonnas klaarime asjad ära."
Kuid Vene tänavale sisse keerates tekib hinge paha aimus:
"Kuhu, kurat, te mind veate?"
küsib armastustungide ohver. "Ma pole ju joobnud, et mind viite arestimajja!" Kuid varsti sulgeb tema järele värav ja sama kolgatateekonda alustab teine, kolmas, ja nii edasi... Arestimaja täitub. Viisakalt riides noorhärradele seltsiks samale narile tuuakse denaturaadi järele haisev pätt, kes üles korjatud kuskilt kõrvaliselt tänavalt.
Nii tuuakse ohvreid armastusele...
Seiklushimu viib külgelööja mugava toakese või kabineti asemel haisevasse soolaputkasse.
Kaks poisikeseohtu noorhärrat tabatakse ühe keskealise daami kimbutamiselt. Politsei ilmudes noormehed pistavad jooksma. Üks neist, "Karlutt", saadakse kohe kätte. Ta tahab nähtavasti, et seltsimees teeks temaga kaasa lõpuni, seepärast hüüab:
"Ints, tobe, ära jookse!"
Kuid "Ints" lisab tempot ja tal läheb korda politsei käest pääseda. "Karlutt" algab üksi ja kurvalt teekonda "soolasse".
Sügisöises pimeduses paljastuvad inimeste õiged näod. Siin-seal seisatavad paar tüüpi ja piiluvad möödaminejaid naisi. Kui "õhk on puhas",
haarab käsi möödamineja daami järele.
Võimalikult "õrna kohta" püütakse tabada. Ootamatusest rabatud naine reageerib ainult ehmatuskiljatusega, haiglase hingeeluga "nautijad" kaovad. Neil on jälle üks seiklus seljataga...
Politsei reshiim kesklinnas on kauplemise elava lihaga surunud tagasihoidlikumasse vormi. Kordnik ei luba jääda kesk kõnniteed seisma prostitutsiooni preestrinnadel.

Nüüd prostitutsioon kandub turule.
Valli tänaval, Saksa teatri kõrval turu ääres ja Karja tänava otsal on nüüd börs. Tundub: see ongi vast sobivam koht sedalaadi elemendile, sest kuhu mujale kui turuplatsile kõlbab niisugune "armastuseromantika."
Turule koguvad alamat sorti prostituudid. Siia tulevad ka pätid ja siin on neil veel vabad võimalused enese väljendamiseks. Turukaubamaja ja väljakäigukoha taga rüübatakse "lilla-prillat", denatureeritud piiritust ja kudrutatakse. Sealt liigutakse mõnda agulipoolsesse keldrikorterisse, kus 50 sendi eest saab pooleks tunniks kasutada määrdunud räbalatega kaetud nari ja kohutavalthaiseva "paraschka"...
Kes jõuavad maksta rohkem, need leiavad paigakese. Niguliste tänaval, Lühikeseljalal ja Viru tänaval on kortereid, mille uksed avanevad
paarikestele, keda üürikeseks kokku viinud - raha.
Võõrastemajades ja möbleeritud tubades, kus antakse ruumi Viru tänava paaridele, pani politseid laupäeva öösel toime kontrollkäigu. Ühes kesklinna võõrastemajas, millel teatud kuulsus, leiti
õiglase und puhkavat üks meie ooperilauljatest,
kelle viin oli maha murdnud, enne kui ta jõudis minna koju. Kuna mehel olid asjad korras, ei olnud politseil temaga midagi rääkimist.
Niisugune on Tallinn öösel. Hommikul kui kahvatuvad tähed, vaibub liikumine pilguks. Siis tuleb uus elu, tulevad kojamehed tänavat pühkima.