1880: poisikeste öösine ümberhulkumine

Perno Postimees, 22. veeb 1880

Pärnust. Ülejõe-alevi poisikeste öösel ümberhulkumine. Selle päälkirja all on meile kiri ära trükkida kätte läkitatud, mida kirjasaatja oma sõnadega pauna paneme:
"Linnas elavad hulk inimesi üheskoos, kelle seas ka suurel mõõdul haganaid leida võib ja kõige suurem haganate hunnik kogub sinna kohta, kus neid mitte aegsalt vilja hulgast välja tuulatud ei saa. Nõnda on siin Ülejõe-alevis poisikestega lugu, kelle vanemad vist küllalt hoolt oma laste kasvatamise eest ei kanna, vaid neid õhtult liig hilja mööda uulitsaid hulkuda ja kõrtsist kõrtsi kohmerdada lasevad. Kes niisugusi mehikese sellel ajal ei peaks nägema, kellele nad mitte oma piibukestega ehk muidu suitsu-riistadega, mis nagu kütissed poiste suus suitsevad, silmi ei oleks puutunud? kui mõnel midagi tegemist või tallitust Ülejõe alevis hilisel ajal olnud. Tihti tuleb sedagi ette, et poisid kõrtsimehele, kui see neid uste kinnipaneku ajal välja ajab, vastu hakkavad ja ilma politsei ukse näitamiseta, äramineku pääle ei mõtlegi.
Hale ja kahetsemise väärt lugu küll, kui juba poisikesed nõnda noorelt seesugusid hukatuse teesid tallavad, mis mehed võivad neist suurena sirguda ja missugused kasvud kasvada? Kas ei oleks vanemate püham kohus oma laste elu kasu eest enam muretseda ja kõige hääduse eest hoolitseda? - Jah, muidugi on! Aga mis võime meie niisugustest vanematest nõuda, kes isi ka mitte palju paremad ei ole. Mees lakub päiviti kõrtsis, tuleb õhtu kottu, peksab oma naist joobnud pääst päälegi ja seda näeb kõik laps päält, ning ei jäta naljalt neid hukatuse hauke ülesotsimata.
Ma tean ühte isa, kes selle üle midagi ei lausunud, kui tema poeg M. trahteri keldrist õlle pudelite varguse päält kinni võeti, kes sinna isi, nagu hiirekene lõksu oli läinud. Päälegi ei olnud sellel poisil mitte esimene kord, seda musta tööd teha. - Nõndasamuti on palju tõisi, kes seesamasugusi kõveraid ja keeldud teesid tallavad.
Oleme nüüd senini sellest alevist rääkinud ja kui silmad tõise pääle pöörame, siis peame kurbdusega tunnistama, et sääl lood ka mitte paremad pole, vaid veel tigedavamaid tembutajaid ette tuleb ja õnnetuseks üles leida on.
Väga soovitav oleks, kui esmalt ülekäte läinud vanemad endid aegsalt ilma suurema kahjuta parandaksivad ja siis omad silmad oma laste ja nimelt ööselt ümberhulkujate poisikeste pääle pööraksid, ning neid karistamise ja maenitsemisega kõverate teede päält ära ja õige elu-teedele juhataksivad. - Sündigu see nõnda!
A. "