kolmapäev, august 26, 2009

kulda klaviatuurist

Heiki Suurkask siunab Päevalehe online'is Madissoni. Artikkel on väga OK, aga kommentaarid on paremad. Jajah, klikkisin kommentaaridele ja ei pidanud sedapuhku kahetsema (: Armas jälgida, kuidas (mitte nüüd teabkui mõõdukas, vaid ikka suht sajaprotsendiline) rahvuslane Heiki paneb neti-looniesid kuivalt ja täpselt paika. Aga eriti naljakas on nende kommide põhjal täheldada, et paremäärmuslaste (resp. marurahvuslaste või millist terminit soovitate, isand A) kui grupi seas eksisteerib fraktsioone vähemalt rohkem kui ühel käel sõrmi. Või on fraktsioone sama palju kui neid endid, kui mitte rohkem. Meelelahutuse kvaliteet on seega palju parem, destilleeritum kui tavalisel argipäevaõhtul. Tundub, et nad kõik tunnevad üksteist väga hästi. Mina kui tatikas ei tea isegi seda, kes on Enn Kaljo (aga kommentaare lugenuna tean, et kui mul on kunagi vaja mõnda neist rängalt solvata, siis ma võrdlen neid temaga, see on tekstidžäss praktikas).

Lõpetuseks üks mõte teile õhtuseks mediteerimiseks, karismaatiliselt liidrilt, kes identifitseerib end nimega part24.
Rahvusele saab kallale tungida üksnes seestpoolt [...].

Mõttetera moraal: selleks, et rahvus päästa, tuleb ta esmalt hävitada.

/MUUDETUD
hähähähä Bäckmänile pandi nüüd siis Turu ülikoolist sulg sappa, sommid on parajalt pikatoimelised. kusjuures masu ettekäändel.
naeran su üle, läbipõlenud provokaator