neljapäev, august 20, 2009

filmistsenaarium taas

mul tunne, et Obama õrritab saatust veits: Addressing a crowd of military veterans on August 17th, Barack Obama thanked them for their service and vowed to give their successors in uniform everything they might need, while also cutting waste from the military budget. He reminded them that he was cancelling plans for a costly presidential helicopter that, among other things, would have let him cook a meal while under nuclear attack. If America is under nuclear attack, he assured them, “the last thing on my mind will be whipping up a snack”.

No olgem ausad, totaalse tuumasõja korral oleks võimalus helikopteriga ringi lennata ja nälja korral toitu küpsetada igati abiks, kui alternatiive arvestada. OK, kopteripiloot peab aeg-ajalt benssu juurde hankima, sureb kiirituse kätte, järelikult peab enne presidendipaari & seltskonna kopterit juhtima õpetama. Enamik selliste vahemaandumiste käigus mõistagi sureb, jne. A minu sellenädalane äraantav filmistsenaarium: mingi stephenkingiliku nükke tõttu (à la et ongi kõik lennukiga õhus hävitajate kaitse all) elavad kõik maailma liidrid üle apokalüptilise katastroofi (ega se ei pea tuumasõda olema, nt ilgelt hea keemiarelv, mis mõjuks aint poole tunni jooksul, aint inimestele - ok, se pole realistlik, aga kogu see stsenaarium ei ole. või on?). aga aint nemad. ja siis on keiss selles, et Barack ja Michelle peavad hakkama lapsi hoolega juurde tegema, et maailm inimestest tühjaks ei jääks, ja siis need Usbekistani vürstile mehele panema, see oleks proloog ja siis ülejäänd film algaks 20 aastat hiljem, apokalüptilises neokeskaegses tulevikus