kulda klaviatuurist

Rada7-s ütles ühe toreda mõtte välja foorumikasutaja McWill. See, et ma teda tsiteerin, ei väljenda mu seisukohta antud teema algatanud bändi suhtes, mille muusikat ma pole veel kuulanud. Aga antud postitusele kirjutan küll kahe käega alla.
Ausalt öeldes ma küll ei tahaks kuulata endale täiesti vastumeelset musooni, mille kuulamist ma pean tükk aega endale sisse harjutama, kuna mingi artikkel lihtsalt väidab, et vanad harmooniad ja toonid on iganenud. Sama loogikat võiks laiendada siis ju ka seksile ja poliitikale. Kuhu jääb vaba tahe? Kas nui pooleks toimivate ja heade asjade hülgamine abstraktse progressi nimel ei olegi enam see asi, mida tavaliselt moekeigarluseks, vannabiitluseks ja muude teiste toredate nimedega ei hüüta.