kolmapäev, mai 04, 2005

Keda kotib?

Õnnepalu näib lootvat, et kedagi ikka. Kender vist ka.

Muide, Kenderist. Kui kaua taluvad 'tõsised' kirjanikud olukorda, kus nende arch-enemy on Postimehe külgedel praktiliselt ainuke end kirjanikuna tituleeriv isik, kes tegelikel ühiskondlikel valupunktidel sõna võtta julgeb? Rooste ja Kaus võtavad aeg-ajalt EE-s sõna, EPL-is kirjutavad Kivirähk (sic!) ja Õnnepalu. Ongi nagu enam-vähem kõik vä? Eriti häirivad peaksid 'kirjanduseliidi' jaoks olema need Kenderi artiklid, kus ta õiget juttu ajab, viimasel ajal on neid üha rohkem ja rohkem. Olgu kasvõi nii, et Palts maksab talle täiendavat honorari, lõppude lõpuks ei ole siin mingit vahet.

A millest seeniorid räägivad? "Maarjamaal viimasel aastakümnendil toimunud järsud muutused on toonud meid Euroopa kultuuri- ja majandusruumi, samas on murettekitavalt suurenenud nende inimeste arv, kes on praeguses riigis pettunud. See toob meid taas küsimuse juurde - mis on eestlus? Kellele on meid vaja? Praegu neid ridu kirjutades vaatan ma aknast välja ja näen Pika Hermanni tornis trikoloori lehvimas. Käise vahelt pudeneb valgele paberile mulda. Tükike maakamarat, segunemas valgel paberil täitesulepea sinise tindiga -
see sisendab lootust. Ehk on eestlusel XXI sajandi künniselgi midagi maailmale pakkuda. Selleks me siin väikesel maalapil ju oleme."