Valan turvalises kohas välja

Ma ei solvu, kui mind Verrevi ja Kenderiga ühte patta pannakse - tegelikult tahtis tookordne ütleja ju head. Aga 'hädised katsed karmi tüüpi mängida?' What the fuck? Ma avaldan oma kallimale lavalt armastust, olen purjus ja õnnetu, käitun tagasihoidlikult ja lõpetan esinemise võimalikult ruttu - ja see klassifitseerub katseks karm olla. Mine persse, preili kultuuriajakirjanik, mu tekstid on pigem õrnromantilised (ilmselt jääb su enda elus romantikast ja karmidest kuttidest puudu, et sa neid ära ei tunne; siin ei ole erilist põhjust imestada). Samas on selge, mis kärbes Fagirat (kelle tekstile ma ei lingi) hammustas - kui mu hädised katsed karmi tüüpi mängida oleks välja vilistatud, oleksin ma seda ise ka märganud. Häda oli ikkagi selles, et ma oma reedeses artiklis Kozyt ja G-Enkat ei ülistanud. Pühaduseteotus - ja ma pole isegi ateist.

Ärge küsige, nüüd ma juba rahunesin. Mingi tšikk leidis tänases Areenis, et luuletajad matkivad ebaõnnestunult räppareid. Eelnev tekst sobib mu erablogisse paremini kui noorkirjanike meililisti, eksole.