Ajalehed keskenduvad mõttetutele asjadele

Poliitikute ja poliitikaajakirjanike koostöös valmivad alati kõige jälgimad neologismid. Koosmeel, mille kõla mul siiamaani südame pahaks ajab, on asendunud 'küüslaugukoalitsiooni' ja 'vikerkaarevalitsusega'. Kurat küll, ärge pidage end poeetideks, härrased. Poliitikute töö on riiki juhtida ja ajakirjanike oma sellest rääkida. Lugeja ning valijana ei koti mind absoluutselt, millises restoranis härrased Ansip, Reiljan ja Savisaar kokku said. Sõnapaar 'uus/loodav valitsusliit/võimuliit/koalitsioon' kõlab ehk puiselt, aga on oma lakoonilisuses informatiivseim.

Muide, kui on olemas kuulsaid ametimehi, kelle tegemised mind täiesti külmaks jätavad, on see Rooma paavst. Veidikese aja eest moodustasid 2/3 Reutersi uudistest teated J.P. agooniast ja hüvastijätvatest rahvamassidest. Nüüd on teade ta surmast ja leinavatest rahvamassidest, millele lisanduvad spekulatsioonid teemal, milline peaks olema uus paavst. Järgmiseks - uue paavsti valimine, ametisseõnnistamine ja juubeldavad rahvamassid erinevate suurlinnade tänavatel, materjal kümneteks ja kümneteks artikliteks.

I'm gonna go floating upside down for a while.