Tolerantsi selgitus

Ma ei ole loomult tolerantne. Ma vihkan halbu inimesi, kuna nad teevad halbu tegusid. Lollid inimesed käivad lihtsalt närvidele, kuna nad ajavad lolli juttu. See teatud antitolerants tuleneb tõigast, et oma tegusid ja juttu saavad inimesed kontrollida, seega nad ka vastutavad nende eest.

Millegipärast on kõik halvad ja lollid inimesed, keda ma kohanud olen, valge nahavärviga ja kõnelevad enamalt jaolt eesti keelt. Mõistetavatel põhjustel ei hakka ma aga kõigile kuulutama, et kõik valged/eestlased on halvad ja lollid. Siililegi on selge, et maailmas leidub igasuguseid inimesi. Seega eelistan oma suhtumise igasse inimesse kujundada siis, kui ma temaga lähemalt kokku puutun. Ja individuaalselt, ilma eelnevalt silte kleepimata või inimesi ära lahterdamata. Kriteeriumiks on siinkohal see, mida inimene teeb ja mida ütleb. Mitte see, mis maal ta sündinud on või mis värvi ta nahk on. Rolli ei mängi seegi, kas tal on mõni kaasasündinud puue või on ta 2-meetrine blond 'aarialane'. Ega see, kui palju tal raha on.

Silmatorkavalt teistsuguse välimusega inimestega on mul olnud täpselt 3 kokkupuudet.
Hiinlane T, Soomes elanud vahetusüliõpilane - igati meeldiv ja sõbralik inimene, eriti lähemalt tuttavaks ei saanud, ühtegi ebameeldivat omadust tähele ei pannud. Teeb head hiina toitu.
Kongos sündinud J-M (ei, mitte seesama J-M) käis minuga ühel kursusel. Siin elab, kuna ta ema on eestlane. Saime hästi läbi, sõbralik ja intelligentne tüdruk (õppis eesti keele selgeks kolme kuuga).
Eestlanna R, kelle baškiiri veri muudab ta mongoliidseks kaunitariks. Tõsiselt meeldiv inimene. Vahepeal olime päris tihedalt läbi käivad sõbrad. Ilus, vaimukas, heatahtlik.

Aga selle kõige põhjal mingeid üldistusi ei hakka ometi tegema. Põrgusse, maailmas elab miljardeid hiinlasi. Neid kõiki suudaks ainult Jeesus armastada.