jobudele lõuga?

Disclaimer: järgnev postitus on mõeldud põhjendatud vägivalla kaitseks.
Lugesin siin seda uudist ja kangastus kohe järgmine pilt. On tervisejooksja ja on koerajalutaja. Koer kargab jooksjale kallale.
JOOKSJA: Tra sa vaatad ka, mida su koer teeb?
JALUTAJA: Ta on väga pai kutsu.
JOOKSJA: Su pai kutsu lõi mulle hambad säärde! Hoia rihma otsas teda, kui kasvatada ei oska.
JALUTAJA: Ta ei ole peaaegu kunagi kedagi hammustanud. Häid inimesi ta hoiab...
JOOKSJA: Krt, vere võttis välja vist. Tra, sa saad aru, mis paska sa ajad või? Just hammustas mind.
JALUTAJA: Aga mida sa siis jooksed siin niimoodi?
(Jooksjal läheb silme eest mustaks, käib paar laksu)

OK, vbl ma teen Atonenile praegu allahindlust ja TEGELIKULT nägi asi välja nii, et hoopis tema ründas provotseerimatult, jooksu pealt, selja tagant koeraga jalutavat meest ja andis talle tuupi. Mööngem, see on võimalik, tegu on siiski reformierakondlasega (/OLULINE EDIT: ei-ei, politsei versioon näitab suht ühemõtteliselt, et jalutaja saigi õige asja eest lõuga /SAMA OLULINE EDIT: aga tema enda jutust jääb siiski teistsugune mulje ja Atonen paistab skiso). Igatahes, see stsenaarium on liigagi tuttav. Just äsja teatas üks kinnise kajami omanik, et sai vist suht sarnases olukorras korralikke kehavigastusi, nagu ka tema enda koer ja elukaaslane. Pullerits toob samuti väga hea näite - lausa hämmastavalt selget juttu ajab siin, kui tema tavalise tekstiga võrrelda. Mida siis teha siukse koerajalutaja või nt jõmmiga, kes kõnniteel sulle (olgu ratta või autoga) otsa tahab sõita? Eriti midagi, ega sa ju menti ei kutsu sellisel puhul. Aga kui jõud üle käib ja olukord võimaldab, siis võib minu arvates küll lõuga anda. PEAKS andma, kui saad. Sest muidu sellised tropid lihtsalt ei õpi. Kui korralikud inimesed saaksid aru, et violence works both ways, siis seda ma nimetaks ühiskonna eneseregulatsiooniks. Meenutagem põhimõtet "Õiglus ei pea ebaõigluse ees taganema", mida tavaliselt hädakaitset menetledes kasutatakse. Noh, mingi jahimees laskis hoopis koerad omanike nähes maha, nagu tänasest lehest lugeda. Tehioludega tutvumata ei tahaks hinnangut anda (aga näha on, et kohus teda siiski väga suureks süüdlaseks ei pidand), aga sama sadistlik mõte on endalegi pähe tulnud. Paljud koeraomanikud ja autoomanikud lihtsalt on räiged värdjad - ju tekitab neis süüdimatust just se omanikutunne. "Miks sa oma auto muruplatsile parkisid?" "A ma pean ju kuhugi parkima, ma olen ikkagi autoomanik" (möödub paar tundi) "AAAAA mu uus maastur on spreivärviga üle valatud!!!!" (ärgitada ei tahaks, aga pimegi näeb, et tegu on vägagi lihtsalt teostatava stsenaariumiga, mis lisaks ergutab majanduskasvu)

Hägusalt teemaga seotud on ka ühe mu lemmikblogi (kui juba kollast meediat lugeda, siis igatahes mitte kohalike amatööride igavat jura) postitus. Taustaks: mingi isiksusehäirega "staarblogija" röökis Black Eyed Peasi tüüpidele solvanguid, kuni laks ära tuli - ja nüüd muidugi kiunub, nagu sellised ikka.
Olgu veel lisaks öeldud, et ma ei õhuta sellega mingeid rullnokki ega paranoilisi paneelmajavanamehi enda ümber korda looma - selline trash teatavasti õhutust ei vaja. Kordan, vaja on korralike, intelligentsete inimeste radikaliseerumist, selliste tüüpide raevu, kes seda endas alati on alla surunud. Elagu lintšiühiskond!

Või, laenates Tyler Durdeni sõnu (te tõesti peate selle kuti tekste lugema, ta on ikka päris osav selle sõnade värgiga - huvitav, kas se on seesama tüüp, kes selles raamatus negatiivne kuju on, keegi viitsib uurida? jaa ma tean, kust ta oma hüüdnime võttis, ma ei küsinud seda):
See, violence, applied properly and with appropriate restraint, worked. You just admitted it. If you hadn’t been hit, there would have been no traumatic experience. But you were, and now you’re a better person. Hooray for Violence!