miks EPLil on õigus ja andmekaitse eksib

Räägin seda repliiki ajendanud kaasusest - endise poliitiku Sirje Kingsepa soovil tegi andmekaitse Päevalehele ettekirjutuse Tuuli Kochi 4 aastat tagasi tehtud persooniloo eemaldamiseks veebist (kui seadust täielikult kohaldada, tuleks tegelt hävitada kogu EPLi sellepäevane tiraaž, eriti raamatukogudes). Põhjendus - Vasakpartei on liiga marginaalne, et see kodanikele huvi pakkuma peaks: „Situatsioon, kus andmete avalikustamise hetkel oli andmetöötlusel õiguspärane alus, ei saa legitimiseerida edasist piirideta isikuandmete töötlemist. Ka õiguspäraselt avalikustatud isikuandmete puhul võib juhtuda, et seaduslik alus mingil ajahetkel kaob. Sellest hetkest alates on isikuandmete kaitse seisukohast andmed igaühele kättesaadavad ning privaatsusõigus on riivatud ilma sisulise õigustuseta.” Intervjuu ei sisalda küll väärinfot, aga mõningaid andmeid nagu sünniaeg ja perekonnaseis võib lugeda delikaatseks.
Miks siis EPL sõrgu vastu ajab?

* Asi pole muidugi Kingsepas ning kritiseerida tahan ma mitte teda (no natuke ikka, a aktsepteerin kodaniku soovi oma õigused kindlaks teha), vaid inspektsiooni. Kõige tähtsam - selline alistumine looks pretsedendi. Kui intervjuu avaldamine oli seaduslik 2004. aastal, on see seda kahtlemata ka nüüd - uut vaikivat ajastut pole vahepeal ametlikult välja kuulutatud. Kui anda ekspoliitikutele (või ka näiteks ärimeestele, ametnikele, seltskonnategelastele, ükskõik kellele) õigus endaga seotud intervjuude (aga miks mitte ka uudislugude - näiteks lindiskandaali või jäägrikriisi kõrvaltegelaste puhul) hävitamisele, siis hakkavad nad seda massiliselt kasutama ning peagi pole nende mineviku kohta võimalik midagi kindlat oletada. See annab neile võimaluse valetada ja avalik huvi on selgelt kahjustatud. À propos, mis saab siis, kui nad UUESTI poliitikasse tulevad? Et oli poliitik, praegu on ekspoliitik ja tulevikus jälle poliitik? Ega paberihundist läbiläinud artikleid ju taastada ei saa. Kas Meelis Atonenil oleks juba õigus tsensuuri rakendada või peab ta veidi ootama? Ja kui kaua?

* Kas avalik huvi Vasakpartei ja Kingsepa vastu tõesti puudub? Antud kontekstis ei saa neid eraldi käsitleda. Esiteks, ajakirjandus on ajalooallikas. Vasakpartei on korra vist isegi Riigikogus olnud (vähemalt Tiit Toomsalu on), nii et mõnda tuleviku ajaloolast võiks Kingsepa sünnidaatumid ja haridus vabalt huvitada - teadlased, vaadake, huvituvad kogu aeg imelikest asjadest. Näiteks tahab keegi 2069. aastal kirjutada magistritööd "Vasakpoolsed väikeparteid EV-s 1990-2005". Kui nüüd seadust täie rauaga rakendada, peaks tegelikult olema igati seaduslik ka avalike arhiivide rüüstamine? Ja suva, kui lehekülje teisel poolel mingi oluline ja isikuandmeid mitterikkuv tekst on.

Teiseks, kuigi Kingsepp ei ole poliitik ja polnud ka poliitikuna avaliku huvi jaoks eriline tõmbenumber, ei saa väita, et tema vastu praegu igasugune avalik huvi puuduks. Nimelt võib ka blogija olla avaliku elu tegelane (blogisid on seetõttu ka kinni pandud, a sellest kohe hiljem). Tuntuimad blogijad üldse on muidugi I&I, aga kui poliitblogijatest rääkida, siis ega mulle mittepoliitikutest praegu rohkem meelde ei tule kui Kingsepp-Isemõtleja ja Laiapea-Infopartisan. Miks ei võiks staarblogija avalikku huvi pakkuda?

*Asja teeb eriti jaburaks see, et Kingsepp saatis oma isikuandmed Päevalehele ise, valides ise, mida ta enda kohta avaldab. Tal oli täielik vabadus ka valeinfot edastada. Tean seda formaati väga hästi ja artikkel oleks hakkama saanud ka väiksema infokastiga. Seejuures ei nõua inspektsioon mitte infokasti, vaid kogu intervjuu (kus eeldatavalt delikaatseid isikuandmeid ei ole? veebiartikli küljendus ja sisu on selline, et väga lugema ei tõmba) eemaldamist. Jabur. Seda jaburam, et Kingsepa enda sõnul pole tal midagi selle vastu, et tema (sh parteijuhina) ilmunud arvamusartiklid endiselt netti jäävad (et natuke tahaks vist ikka ka poliitikat teha). Aga mis siis, kui keegi avastaks mõnest oma arvamusloost delikaatseid andmeid? Ka poliitilised vaated on seaduse järgi ju delikaatsed isikuandmed ning kindlasti häbeneb mõni tänane aus ettevõtja või pensionär omal ajal komsomolisekretärina Noorte Häälde kirjutatud jälkusi. Avalik huvi puudub! Arhiividele tuli otsa!

*Ja üldse - meie ühiskonnas ei eksisteeri sellist mõistet nagu delikaatsed isikuandmed. Seaduse järgi on olemas, aga praktiliselt mitte. See on esiteks Eesti, kus elab alla miljoni eestlase, teiseks on see internetiriik, kus igaüks võib su nime Google'isse visata ja su kohta kõik teada saada. Nagu tegi Kingsepp andmekaitse-kaasusest kirjutanud Holger Roonemaaga (pagan teab, miks just tema, mitte Tuuli Kochi või Lea Lariniga), riputades tema "delikaatsed" andmed ka oma blogisse. Siin võiks ju arutada, et kas andmekaitseinspektsioon tahaks ja suudaks blogisid sulgeda, kui seal kirjutatakse, ütleme, et naabrimehel on kaks last ja üks neist on sündinud 24. veebruaril ja lõpetas Miina Härma gümnaasiumi. Seda muidugi ei juhtu, sest Roonemaal on kindlasti savi ja Kingsepp võtaks vast samuti postituse vastupuiklemata maha (analoogia järgi ikka kogu postituse, mitte ainult Roonemaa isikuandmeid puudutava osa). Aga huvitav oleks ikkagi välja selgitada, kas blogijal on andmekaitse ees suuremad õigused kui ajakirjanikul (nähtavasti suuremad kui tegevpoliitikul). Näiteks, äkki otsustaks inspektsioon, et Roonemaa kui ajakirjanik ongi avalik isik, erinevalt blogijast ja ekspoliitikust Kingsepast? Kuigi viimasel on võib-olla sadu, kindlasti kümneid lugejaid ja kunagi isegi paar valijat?

Ja kui isiklikuks minna - ka minu, nagu iga aktiivsema netikasutaja kohta leiab Google'ist igasuguseid asju, ehkki ma olen märksa vähem tuntud kui Sirje Kingsepp. So what? Kuidas see mind kahjustab? Netiahistajad? See hirm oleks sama ratsionaalne kui kartus, et mu hing otsingumootori kaudu võõrastesse arvutitesse imetakse (kusjuures, mõnikord tundub see risk mulle reaalne). Kui on kalduvus möliseda ja silma torgata (ja see vajadus on ekspoliitikul, realityshow eks-tähel, blogijal ja kolumnistil Kingsepal vähemalt sama suur kui minul), siis aktsepteeri, et ligimestel tekib soov lähemalt teada saada, kes sa sihuke oled. Kui ei aktsepteeri, siis tõmba rambivalgusest tagasi ja näed, et varsti ei huvita sinu isik kedagi. Kahte head asja, kuulsust ja privaatsust korraga ei saa. Muidu meil peale Ansipi varsti avaliku elu tegelasi ei olegi.