muljed Ratatati kontserdist
Et online-ajakirjanduse kvaliteeti oma tasasel moel veidi õõnestada, räägin natuke oma isiklikust elust, nii palju kui mul seda on. Eile külastasin ühte parimat kontserti elus, üritus toimus EKA-s. Galaktlan Grupp oli imho igavavõitu, Luarvik Luarvik tuntud headuses (kuigi sünti oleks võinud kitarri ja trummiga võrreldes rohkem peale keerata) ja Ratatat rokkis hullumeelselt hästi. Mõne mõtte lisaks siia veel juurde.
a) heli ei tapnud kõrvu. Isegi kõlari kõrval sai seista ja muusikat reaalselt kuulda, valus hakkas alles mõne aja pärast. Aitäh, helitehnik.
b) üritus oli nii indi kui vähegi saab. Pileti rolli täitis suvaline pooleks rebitud paberilipakas, millele oli vist kirjutatud "pääse". Eks sinna oleks arvatavasti ka ilma piletita ka võind sisse jalutada, sest ka piletimüüjad-kontrollid olid oma suhtumises väga indid. Pilet oli mõne arvates kallis, minu arust sellise asja kohta küllalt odav (ukselt 150.-). Garderoob oli valveta ja iseteenindamisega, minu diktofon jäi igatahes kotti alles.
c) joogid maksid 25.- ja olid leiged. See oli ehk ainuke miinus, tänud Ratatati tüüpidele, kes oma jääkülmad õlled rahva sekka loopisid (purgi sees ikka).
d) rahvast oli üsna vähe, EKA saal sai mõõdukalt täis. Seltskond oli väga tsiviliseeritud. See väljendus nt selles, et ei joogileti ega tualeti juurde pääsemiseks ei pidanud sabas seisma ning peaesinejat võis probleemivabalt esireas kuulata. Meie seltskond oligi vist kõige jõrmim kõigi nende kaunishingede keskel. Tuttavaid oli selle pisikese seltskonna seas hästi palju. Minu noliferlust illustreerib kujukalt tõik, et kolm inimest, kellega põgusalt vestlesin, olid mulle varem ainult neti kaudu teada (st uusi tuttavaid saangi peamiselt tänu netile, jututeemad ka netitegemistel põhinevad peamiselt rsk), samas avastasin kõigil kolmel puhul, et ka minu kuulsus käib minu ees. [Räägitakse, et netis kohatud inimeste puhul ei või nende tegelikus identiteedis kunagi kindel olla. See väide võib metropolides tõele vastata, aga mitte Tallinnas, st sinu last.fm-i naaber, kes Puiestee foorumis plõksib, ongi välimuselt täpselt siuke, nagu ta kolmandas võrgukeskkonnas asuvate piltide peal paistab ja tõenäoliselt ka sama chill kui ta internetiidentiteedi põhjal võib eeldada.]
Natuke muusikat ka, kuigi see ei anna ABSOLUUTSELT ettekujutust, KUI lahedad need lood laivis olid.
Ratatat - Seventeen Years
Ratatat@MySpace
(need lingid sain microlipsi blogist)
B.S.
Aa ja online-ajakirjandusest veel. Blogirolli tekitamine on mu jaoks hetkel liiga suur peavalu, aga tõsisema jutu austajatele soovitan kahte ajaveebi: Justin Petrone ja Jaanus Piirsalu omasid, need on mu lemmiklehed.
Ohjeldamatu möla kuldvaraks on muidugi sõbrad rotid ja nende vaimsed eeskujud Sladkajakonfetas. Võtke need kassid juba endale keegi, kurat võtku.
a) heli ei tapnud kõrvu. Isegi kõlari kõrval sai seista ja muusikat reaalselt kuulda, valus hakkas alles mõne aja pärast. Aitäh, helitehnik.
b) üritus oli nii indi kui vähegi saab. Pileti rolli täitis suvaline pooleks rebitud paberilipakas, millele oli vist kirjutatud "pääse". Eks sinna oleks arvatavasti ka ilma piletita ka võind sisse jalutada, sest ka piletimüüjad-kontrollid olid oma suhtumises väga indid. Pilet oli mõne arvates kallis, minu arust sellise asja kohta küllalt odav (ukselt 150.-). Garderoob oli valveta ja iseteenindamisega, minu diktofon jäi igatahes kotti alles.
c) joogid maksid 25.- ja olid leiged. See oli ehk ainuke miinus, tänud Ratatati tüüpidele, kes oma jääkülmad õlled rahva sekka loopisid (purgi sees ikka).
d) rahvast oli üsna vähe, EKA saal sai mõõdukalt täis. Seltskond oli väga tsiviliseeritud. See väljendus nt selles, et ei joogileti ega tualeti juurde pääsemiseks ei pidanud sabas seisma ning peaesinejat võis probleemivabalt esireas kuulata. Meie seltskond oligi vist kõige jõrmim kõigi nende kaunishingede keskel. Tuttavaid oli selle pisikese seltskonna seas hästi palju. Minu noliferlust illustreerib kujukalt tõik, et kolm inimest, kellega põgusalt vestlesin, olid mulle varem ainult neti kaudu teada (st uusi tuttavaid saangi peamiselt tänu netile, jututeemad ka netitegemistel põhinevad peamiselt rsk), samas avastasin kõigil kolmel puhul, et ka minu kuulsus käib minu ees. [Räägitakse, et netis kohatud inimeste puhul ei või nende tegelikus identiteedis kunagi kindel olla. See väide võib metropolides tõele vastata, aga mitte Tallinnas, st sinu last.fm-i naaber, kes Puiestee foorumis plõksib, ongi välimuselt täpselt siuke, nagu ta kolmandas võrgukeskkonnas asuvate piltide peal paistab ja tõenäoliselt ka sama chill kui ta internetiidentiteedi põhjal võib eeldada.]
Natuke muusikat ka, kuigi see ei anna ABSOLUUTSELT ettekujutust, KUI lahedad need lood laivis olid.
Ratatat - Seventeen Years
Ratatat@MySpace
(need lingid sain microlipsi blogist)
B.S.
Aa ja online-ajakirjandusest veel. Blogirolli tekitamine on mu jaoks hetkel liiga suur peavalu, aga tõsisema jutu austajatele soovitan kahte ajaveebi: Justin Petrone ja Jaanus Piirsalu omasid, need on mu lemmiklehed.
Ohjeldamatu möla kuldvaraks on muidugi sõbrad rotid ja nende vaimsed eeskujud Sladkajakonfetas. Võtke need kassid juba endale keegi, kurat võtku.
posted by plasma-jack | 1/30/2007 11:33:00 AM
6 Comments:
aaaarrrrgggghhhhh, sa käiiisiiiid....
Noh, sina said see-eest odavaid lõhnaõlisid. Ega ma isegi veel samal hommikul ei aimanudki, et mu jalad sinna viivad, aga tagantjärele on hea meel küll.
ma sain keset päeva teada, et see toimub. :S:S vägev promo küll üritusel.. aga samas, vbl seda parem rahvas kohal oli. :)
Aga mina soovitan naljajutu austajatele Evelyn Sepa blogi kommentaariumi.
jah, see on sellepärast nii, et
http://uhkeloom.blogspot.com/
see blog kolis valimisteni sinna kommentaariumisse üle
Jubejuss poole kohaga ka.
A Evelin Sepale kümme punkti, et ta nendega sõimlema pole hakanud. Erinevalt mõnest teisest seal. Hakka või kahtlustama, et tahab kuhugi mujale parteisse üle joosta. Neil ju aeg-ajalt toimub pereheitmine.
Postita kommentaar
<< Home