juhtum murul (Iisraelil on õigus ennast kaitsta)

2. september. Lilleküla staadion. Avavile.
Peamiselt eestlastest koosnev publik skandeerib hüüdlauseid, esineb ka antisemiitlikke väljendeid, lehvitatakse Liibanoni lippu. Hambuni relvastatud Iisraeli koondise turvamehed jälgivad toimuvat vaikselt, kuid pingsa tähelepanuga. Siis toimub murrang. Yossi Benayan jõuab palliga Eesti väravale ohtlikult lähedale, kuid sekkub Taavi Rähn, kes niidab Iisraeli ründaja murule. Turvamehed reageerivad sekundi murdosa jooksul. Hetke pärast ei seisa väljakul enam ühtegi sinises särgis mängijat, Eesti pallurite kustuvad silmad jälgivad staadionile sissemurdvaid tanke. Tribüünide kohal heljub närvigaas, kostavad lasud ning mürskude ja granaatide plahvatused. Iisraeli koondise kaitsmiseks saabuvad Eesti õhuruumi pommitajad, mis likvideerivad kiiresti valdava osa siinsetest elektrijaamadest ning haiglatest. Läänemeri võetakse blokaadi alla. Peaminister Olmert rõhutab oma pöördumises, et erakorraline olukord jääb püsima, kuni Eesti Jalgpalliliidust lähtuv oht on välistatud ning tunnustatakse Iisraeli võitu. Aivar Pohlak teatab oma metsapunkrist, et väravate puudumise ja mängu katkestamise tõttu ei saa Eesti koondis kaotust tunnistada. Veel enne nimetatud avaldust kuulutavad EL ja USA EJL-i terroristlikuks organisatsiooniks. Peaminister Ansip möönab, et Iisraelil on õigus ennast kaitsta, kuid palub säästa tsiviilisikute elusid. "Paraku peidavad jalgpallifännid end argpükslikult rahulike elanike selja taha", laiutavad armeejuhid käsi.
[järgneb..]