pühapäev, oktoober 30, 2005

Nimekaardid

Paistab, et minuealiste kuttide seas on saanud heaks tavaks trükkida raske raha eest papilatakatele oma nimi, töökoht ja telefoninumber, et neid latakaid pärast (muidugi täiesti mittehuvitatud) tuttavatele ja sugulastele jagada. Hmm - kui perses peab ühe tüübi enesehinnang olema, kui ta loodab seda mingi paberitüki abil tõsta?
Kallid püüdlejad (kui teid lugejate seas peaks leiduma) - tuttavad teavad teie kontaktandmeid niigi. Kui nad neid muidugi teada tahavad. Ka olulised inimesed, kellel nimekaarte teinekord isegi vaja võib minna, ei jaga neid 'igaks juhuks'.

FAKE

4 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

Heiki Rebane jah??? :):P

1. nov 2005, 09:27:00  
Blogger plasma-jack said...

Kust sa teadsid :-|
Tegelikult mitte ainult tema.

2. nov 2005, 11:05:00  
Anonymous Anonüümne said...

uhh.. need on jah koledad asjad.

2. nov 2005, 12:27:00  
Blogger JM said...

Nimekaardid on tüütud asjad, ummistavad rahakotti ja ei mahu kuskile ära.
Mumeelest v+ib neid paremal juhul tähtsate dokumentide külge klammerdada, kui v++rastele inimestele neid anda on vaja vms. V+i kui oled mingi freelance-inimene ja pead igalpool oma nime koos tegevusalaga pähe määrima. V+i mingi laua taga istuv inimene, kes neid lihtsalt laua peal hoiab - kes tahab, see v+tab.

4. nov 2005, 18:42:00  

Postita kommentaar

<< Home