esmaspäev, juuli 11, 2005

Elagu naised!

Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esimees (sic! Aga sõna 'esinaine' kasutavad vist ainult Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu - ma olen alati öelnud, et respublikaanid on keelevärdjad), Sloveenia kristlik demokraat Anna Záborská arvab, et
"kuna vaesus puudutab eelkõige naisi, on nad ka esimesena valmis kaitsma oma lähedasi, sageli vaikuses ja varjatud moel, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest, sest naised on fundamentaalsete sidemete loojad, rahu kasvatajad ning teerajajad inimõiguste ja igaühe inimväärikuse austamise juurde"
ja leiab, et seetõttu tuleb püüelda kõigile naistele suurema tunnustuse avaldamise poole.
On iseküsimus, miks nii paljude feministide arvates kohustab sõnapaar 'sooline võrdõiguslikkus' ühe soo olemuslikku paremust propageerima. Mingi uba aga Anna jutus on.

Kui hakkan oma lünklikes teadmistes täiesti ebateaduslikult sorima, siis jõuan järeldusele, et kuigi naiste seas on vähem teadlasi kui meeste hulgas, on nende seas ka tunduvalt vähem sõjakurjategijaid, mõrvareid, vägistajaid ja poliitikuid kui meeste seas. Kui naine hakkabki riigimeheks (krt, jälle), köidavad teda
- nagu proua Záborskát - suurima tõenäosusega 'pehmed' väärtused, nagu vaesuse vähendamine, iibe kasvatamine, võitlus alkoholismi ja aidsiepideemiaga, mitte aga näiteks teiste riikide pommitamine või kodumaal genotsiidi läbiviimine. Tõsi, Ameerika välisminister Condoleezza Rice on siinkohal ebameeldivaks erandiks.
Naised võivad omavahel ehedalt naiseliku (või inimliku) õelusega intriigitseda, aga füüsilise vägivallani nad tavaliselt ei lasku. Kuigi mehed on väidetavalt ratsionaalsema mõtteviisiga, võib nende aju soodsas olukorras väga hõlpsalt kontrolli alt väljuda ja lähebki laksimiseks. Kui naisel 'katus' ära sõidab, hakkab ta hoopis nutma.
Meesšovinistid armastavad väita, et kui maailma valitseksid naised, ei läheks elu edasi. Tänu jumalale, tahaks selle peale röögatada, progress on praeguseks selle muidu täiesti toreda planeedi ökosüsteemi persse keeramas, arengu muudest ilmingutest (tuumarelvad, kroomitud valuveljed, N'Sync) rääkimata.
Lisame (jah, ma olen demagoog) need suurepärased naisvokaalid, mis mind elus hoiavad - Garbage, Melissa Auf Der Maur, Cardigans, Briskeby, Distillers, Blondie; Eestist Agent M, Dreamphish, Dallas. Kui mainida esimesi, mis pähe tulevad. Nojah, ma kaldun teemast kõrvale.
Muuseas, feministid pälviksid meeste seas märksa enam toetust, kui nad paneksid rohkem rõhku meeste vabastamisele soorollide kütkest (selle asemel et patoloogiliselt meeste kollektiivset häbipostitamist nõuda, nagu paljud neist teevad). No ei saa igaüks olla Bruce Willis või Arnold Oksmaa - seda tõde kiputakse aga sageli unustama. Nii tekivadki tavalisel mehel kompleksid.

Antud sookriitiline sõnavõtt oli inspireeritud sellest ja sellest tekstist. Eesmärk polnud nendes väljendatud mõtetele vastu vaielda, vaid tasakaalu pakkuda.